ˇ

Juura Juura logo

Sisenege

Karistusõiguse üldosa

Otsige
    1. EESSÕNA
    2. I. Karistusõiguse alused
      1. 1. Karistusõiguse mõiste ja asend õiguskorras
      2. 2. Karistusõiguse mitmetasandilisus
        1. 2.1. Euroopa Liidu karistusõigus
          1. 2.1.1. Sanktsioneerimispädevus
          2. 2.1.2. Ühtlustamispädevus
        3. 2.2. Euroopa Nõukogu karistusõigus
        4. 2.3. Rahvusvaheline karistusõigus
      4. 3. Karistusõiguse piiritlemine muudest õigusharudest
      5. 4. Karistusõiguse struktuur
        1. 4.1. Materiaalne karistusõigus
        2. 4.2. Formaalne karistusõigus ehk süüteomenetlus
        3. 4.3. Kriminaaltäitevõigus
      7. 5. Kokkuvõte karistusõiguse kohast õiguskorras
      8. 6. Karistusõiguse legitimeerimine
      9. 7. Karistusõiguse põhimõtted
        1. 7.1. Inimväärikuse põhimõte
        2. 7.2. Seaduslikkuse põhimõte
          1. 7.2.1. Nullum crimen nulla poena sine lege scripta
          2. 7.2.2. Nullum crimen nulla poena sine lege certa
          3. 7.2.3. Nullum crimen nulla poena sine lege stricta
          4. 7.2.4. Nullum crimen nulla poena sine lege praevia
        4. 7.3. Süüpõhimõte
        5. 7.4. Aktsessoorsuse põhimõte
        6. 7.5. Fragmentaarsuspõhimõte ja subsidiaarsusprintsiip
      11. 8. Kriminaalteadused
      12. 9. Eesti karistusõiguse kujunemine
    4. II. Karistusseadus
      1. 1. Karistusseaduse mõiste ja ülesehitus
        1. 1.1. Karistusseadus kitsamas ja laiemas tähenduses
        2. 1.2. KarS ülesehitus: seadustiku jagunemine osadeks
        3. 1.3. Kars ülesehitus: osade jagunemine peatükkideks
      3. 2. Karistusõigusnorm
        1. 2.1. KarS üldosa norm
        2. 2.2. KarS eriosa norm
          1. 2.2.1. Dispositsioon eriosa normis
          2. 2.2.2. Sanktsioon eriosa normis
      5. 3. Karistusseaduse tõlgendamine
        1. 3.1. Tõlgendamine ja analoogiakeeld
        2. 3.2. Tõlgendamismeetodid
          1. 4. Karistusseaduse kehtivuspiirid
          2. 4.1. Karistusseaduse kehtivus ajas
          3. 4.1.1. Tagasiulatuva jõu keeld materiaalõiguses
          4. 4.1.2. Tagasiulatuva jõu keeld menetlusõiguses
          5. 4.2. Karistusseaduse kehtivus ruumis
          6. 4.2.1. Territoriaalsuspõhimõte
          7. 4.2.2. Eksterritoriaalsed põhimõtted
            1. a) Personaalsus- ehk isikupõhimõte
            2. b) Kaitsepõhimõte
            3. c) Universaalsuspõhimõte
            4. d) Asenduspõhimõte
          9. 4.2.3. Kokkuvõte karistusseaduse ruumilise kehtivuse põhimõtetest
          10. 4.2.4. Ruumilise kehtivuse põhimõtete konkurents
      7. 5. Teo toimepanemise aeg ja koht
    6. III. Karistusõiguse subjektid
      1. 1. Inimkäitumine kui karistatavuse põhialus
      2. 2. Juriidilise isiku tegu kui karistatavuse sekundaarne alus
    8. IV. Süüteoõpetuse põhialused
      1. 1. Süüteo mõiste ja liigid
        1. 1.1. Süüteo formaalne ja materiaalne määratlus
        2. 1.2. Deliktistruktuur
          1. 1.2.1. Üldiseloomustus
          2. 1.2.2. Süüteomõiste elemendid üksikult
        4. 1.3. Süütegude liigid
          1. 1.3.1. Formaalne liigitus
          2. 1.3.2. Materiaalne liigitus
        6. 1.4. Põhidelikt ja selle tuletised
    10. V. Tahtlik lõpuleviidud tegevusdelikt
      1. 1. Põhideliktist üldiselt
        1. 1.1. Põhidelikti mõiste
        2. 1.2. Põhidelikti struktuur
      3. 2. Koosseisupärasus
        1. 2.1. Objektiivsed tunnused
          1. 2.1.1. Omistamine põhjusliku seose alusel
            1. a) Ekvivalentsusteooria
            2. b) Seaduspärase tingituse teooria
            3. c) Alternatiivne ja kumulatiivne põhjuslikkus
          3. 2.1.2. Omistamine normatiivsuse alusel
            1. a) Ohu tekitamine või suurendamine
            2. b) Ohu realiseerumine koosseisupärases tagajärjes
            3. 1) Ebatüüpilised põhjuslikud ahelad
            4. 2) Regressikeeld
            5. 3) Normi kaitseala ja hoolsuskohustust järgiv tegutsemine
        3. 2.2. Subjektiivsed tunnused
          1. 2.2.1. Tahtluse sisu
            1. a) Tahtluse struktuur
            2. 1) Tahtluse intellektuaalne element
            3. 2) Tahtluse voluntatiivne element
          3. 2.2.2. Tahtluse põhiliigid
            1. a) Kavatsetus
            2. b) Otsene tahtlus
            3. c) Kaudne tahtlus
          5. 2.2.3. Sümmeetriaprintsiip
            1. a) Mittekongruentsed süüteokoosseisud
            2. b) Tagajärjega kvalifitseeritud delikt
          7. 2.2.4. Tahtluse muud liigid
          8. 2.2.5. Kokkuvõte tahtluse liikide piiritlemisalustest
          9. 2.2.6. Juhiseid kaasuste lahendamiseks
        5. 2.3. Koosseisueksimus
          1. 2.3.1. Samasuseksimus
          2. 2.3.2. Sihtobjektieksimus
          3. 2.3.3. Eksimus põhjusliku seose arengus
      5. 3. Õigusvastasus
        1. 3.1. Õigusvastasusest üldiselt
        2. 3.2. Õigustava asjaolu struktuur
        3. 3.3. KarS-s sätestatud õigustavad asjaolud
        4. 3.4. Hädakaitse
          1. 3.4.1. Olemus
          2. 3.4.2. Hädakaitseseisund
            1. a) Rünne
            2. b) Ründe õigusvastasus
            3. c) Ründe vahetus või vahetult eesseismine
          4. 3.4.3. Kaitsetegevus
            1. a) Kaitse sobivus
            2. b) Kaitse säästvus
          6. 3.4.4. Kaitsetahe
          7. 3.4.5. Sotsiaaleetiline piiramine
        6. 3.5. Hädaseisund
          1. 3.5.1. Olemus
          2. 3.5.2. Hädaolukord
          3. 3.5.3. Päästmistoiming
          4. 3.5.4. Proportsionaalsusnõue
          5. 3.5.5. Päästmistahtlus
          6. 3.5.6. Sotsiaaleetiline piiramine
        8. 3.6. Kohustuste kollisioon
        9. 3.7. Nõusolek
          1. 3.7.1. Olemus
          2. 3.7.2. Individuaalhüve
          3. 3.7.3. Nõusoleku väljendamine
            1. a) Nõusoleku avaldamine
            2. b) Nõusolekuvõime
            3. c) Tahtemoonutuste puudumine
          5. 3.7.4. Subjektiivne külg
        11. 3.8. Eksimus õigustavas asjaolus
      7. 4. Süü
        1. 4.1. Olemus
        2. 4.2. Süüvõime
          1. 4.2.1. Vanus kui süüvõime eeldus
          2. 4.2.2. Vaimne tervis kui süüvõime eeldus
            1. a) Süüdimatus
            2. 1) Süüdimatuse meditsiinilised tunnused
            3. 2) Süüdimatuse juriidilised tunnused
            4. 3) Meditsiiniliste ja juriidiliste tunnuste seotus
            5. b) Piiratud süüdivus
        4. 4.3. Süüd välistavad asjaolud
          1. 4.3.1. Joobeseisund
            1. a) Mõiste
            2. b) Õiguslikud tagajärjed
          3. 4.3.2. Keelueksimus
    12. VI. Süüteokatse
      1. 1. Kujunemisloost
      2. 2. Süüteo toimepanemise staadiumid
      3. 3. Süüteokatsest üldiselt
        1. 3.1. Süüteokatse funktsioon
        2. 3.2. Süüteokatse karistatavuse põhjendamine
        3. 3.3. Süüteokatse struktuur
      5. 4. Koosseisupärasus
        1. 4.1. Subjektiivsed tunnused
        2. 4.2. Objektiivsed tunnused
      7. 5. Süüteokatse õigusvastasus
      8. 6. Süüteokatse süülisus
        1. 6.1. Üldine süülisus
        2. 6.2. Süüteokatsest loobumine
          1. 6.2.1. Loobumise vabatahtlikkus
            1. a) Süüteo lõpuleviimise võimalikkus
            2. b) Loobumistahe
          3. 6.2.2. Loobumine lõpetamata süüteokatsest
          4. 6.2.3. Loobumine lõpetatud süüteokatsest
          5. 6.2.4. Piiritlemisest lähemalt
          6. 6.2.5. Loobumine mitme toimepanija korral
          7. 6.2.6. Loobumisjärelm
      10. 7. Kõlbmatu süüteokatse
        1. 7.1. Eseme, subjekti, vahendi või viisi kõlbmatus
        2. 7.2. Kõlbmatus vaimse küündimatuse tõttu
        3. 7.3. Ebareaalne katse
    14. VII. Ettevaatamatusdelikt
      1. 1. Kujunemisloost
      2. 2. Ettevaatamatusdeliktist üldiselt
        1. 2.1. Ettevaatamatuse mõiste
        2. 2.2. Sätestatus karistusseaduses
      4. 3. Ettevaatamatusdelikti struktuur
      5. 4. Koosseisupärasus
        1. 4.1. Objektiivsed tunnused
          1. 4.1.1. Hoolsuskohustuse mõiste
          2. 4.1.2. Hoolsuskohustuse rikkumine
          3. 4.1.3. Tagajärje omistamine
            1. a) Normi kaitseala
            2. b) Õigusvastasusseos
        3. 4.2. Subjektiivsed tunnused
      7. 5. Ettevaatamatusdelikti õigusvastasus
      8. 6. Ettevaatamatusdelikti süülisus
    16. VIII. Tegevusetusdelikt
      1. 1. Tegevusetuse mõiste
      2. 2. Ehtsad ja mitteehtsad tegevusetusdeliktid
      3. 3. Mitteehtsast tegevusetusdeliktist üldiselt
        1. 3.1. Tegevuse ja tegevusetuse piiritlemine
        2. 3.2. Mitteehtsa tegevusetusdelikti struktuur
      5. 4. Koosseisupärasus
        1. 4.1. Objektiivsed tunnused
          1. 4.1.1. Garandikohustus
          2. 4.1.2. Garandikohustuste formaalne liigitus
            1. a) Õigusakt
            2. b) Leping
          4. 4.1.3. Garandikohustuste materiaalne liigitus
            1. a) Kaitsegarant
            2. 1) Peresuhted
            3. 2) Juriidilise isiku organiseisund
            4. 3) Kaitsekohustuse vabatahtlik ülevõtmine
            5. b) Valvegarant
            6. 1) Ohuallika valdamine
            7. 2) Eelnev ohtlik tegu ehk ingerents
            8. 3) Kolmanda isiku käitumine
          6. 4.1.4. Nõutav tegu
          7. 4.1.5. Tagajärje omistamine: hüpoteetiline põhjuslikkus
        3. 4.2. Subjektiivsed tunnused
      7. 5. Õigusvastasus
        1. 5.1. Mitteehtsa tegevusetusdelikti üldine õigusvastasus
        2. 5.2. Kohustuste kollisioon
          1. 5.2.1. Õiguslikud kohustused
          2. 5.2.2. Kohustuste täitmine
      9. 6. Süü
      10. 7. Tegevusetusdelikti katse
    18. IX. Süüteo toimepanemise vormid
      1. 1. Toimepanemise vormidest üldiselt
      2. 2. Aluspõhimõtted
      3. 3. Täideviimise ja osavõtu piiritlemine
    20. X. Täideviimine
      1. 1. Vahetu täideviimine
      2. 2. Vahendlik täideviimine
        1. 2.1. Vahendlik täideviimine ülekaaluka teadmisega
        2. 2.2. Vahendlik täideviimine ülekaaluka tahtega
        3. 2.3. Vahendlik täideviimine võimuaparaadiga
        4. 2.4. Vahendliku täideviimise katse
        5. 2.5. Vahendi vastutus
      4. 3. Kaastäideviimine
        1. 3.1. Süüteo ühine toimepanemine
        2. 3.2. Süüteo kooskõlastatud toimepanemine
        3. 3.3. Kaastäideviimise erijuhud
          1. 3.3.1. Mitmeaktilised deliktid
          2. 3.3.2. Suktsessiivne kaastäideviimine
        5. 3.4. Kaastäideviimise katse
        6. 3.5. Kaastäideviimise kokkulepe
      6. 4. Juhiseid kaasuste lahendamiseks
    22. XI. Osavõtt
      1. 1. Karistatavuse alused
        1. 1.1. Aktsessoorsuse printsiip
        2. 1.2. Erilised isikutunnused
        3. 1.3. Osavõtuvormid
        4. 1.4. Osavõtu struktuur
      3. 2. Kihutamine
        1. 2.1. Objektiivsed tunnused
          1. 2.1.1. Kihutamistegu
          2. 2.1.2. Kommunikatsiooniakt
          3. 2.1.3. Toimepanemisotsuse muutmine
        3. 2.2. Subjektiivsed tunnused
          1. 2.2.1. Põhiteo tahtlus
          2. 2.2.2. Kihutamisteo tahtlus
          3. 2.2.3. Täideviija ekstsess ja eksimus
      5. 3. Kaasaaitamine
        1. 3.1. Objektiivsed tunnused
          1. 3.1.1. Kaasaaitamistegu
          2. 3.1.2. Seotus põhiteoga
        3. 3.2. Subjektiivne külg
        4. 3.3. Sotsiaaladekvaatne tegevus
        5. 3.4. Piiritlemine kaastäideviimisest
      7. 4. Osavõtukatse ja süüteokatsest osavõtt
        1. 4.1. Osavõtukatse
        2. 4.2. Süüteokatsest osavõtt
    24. XII. Juriidilise isiku vastutus
      1. 1. Kujunemislugu
      2. 2. Vastutuse alused
      3. 3. Koosseisupärasus
        1. 3.1. Koosseisu üldtunnused
        2. 3.2. Koosseisu eritunnused
          1. 3.2.1. Subjektsus
          2. 3.2.2. Sidusisik
          3. 3.2.3. Sidusisiku teo omistatavus juriidilisele isikule
          4. 3.2.4. Süüteo omistatavus juriidilisele isikule
      5. 4. Õigusvastasus
      6. 5. Süü
        1. 5.1. Juriidilise isiku süüvõime
        2. 5.2. Juriidilise isiku süü puudumine
    26. XIII. Õigusjärelmid
      1. 1. Sanktsioonisüsteem
      2. 2. Karistused
        1. 2.1. Mõiste ja liigid
        2. 2.2. Põhikaristused
          1. 2.2.1. Vabadusekaotus
          2. 2.2.2. Trahv
          3. 2.2.3. Juhtimisõiguse äravõtmine
        4. 2.3. Põhikaristuse asendamine ja sellest vabastamine
          1. 2.3.1. Üldkasulik töö
          2. 2.3.2. Elektrooniline valve
          3. 2.3.3. Sõltuvusravi
          4. 2.3.4. Karistusest tingimisi vabastamine
        6. 2.4. Lisakaristused
      4. 3. Karistuse mõistmine
        1. 3.1. Karistusraam
        2. 3.2. Süü suurus ja preventsioonid
        3. 3.3. Vangistus kui ultima ratio
      6. 4. Liitkaristuse moodustamine
        1. 4.1. Põhialused
          1. 4.1.1. Eelkontroll: teoainsus või -mitmus
          2. 4.1.2. Erandjuhtum: mitu tegu vastab samale süüteokoosseisule
          3. 4.1.3. Erandjuhtum: mitteehtne kogum
          4. 4.1.4. Kokkuvõte: süütegude kogum ja selle järelmid
        3. 4.2. Liitkaristuse moodustamine kuritegude reaalkogumi eest
          1. 4.2.1. Liitkaristuse moodustamise printsiibid
          2. 4.2.2. Liitkaristuse moodustamise alused kehtivas õiguses
        5. 4.3. Liitkaristuse moodustamine hiljem tuvastatud kogumi korral
          1. 4.3.1. Liitkaristuse osised hiljem tuvastatud kogumis
          2. 4.3.2. Karistuste tasandamine
          3. 4.3.3. Karistuste ühendamine
        7. 4.4. Liitkaristuse moodustamine kohtuotsuste kogumi korral
          1. 4.4.1. Liitkaristuse osised kohtuotsuste kogumis
          2. 4.4.2. Karistusest tingimusliku vabastamise tühistamine
      8. 5. Mittekaristuslikud mõjutusvahendid
        1. 5.1. Konfiskeerimine
          1. 5.1.1. Mõiste ja üldpõhimõtted
          2. 5.1.2. Süüteo vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine
          3. 5.1.3. Süüteoga saadud vara konfiskeerimine
          4. 5.1.4. Laiendatud konfiskeerimine
        3. 5.2. Psühiaatriline sundravi
        4. 5.3. Alaealise mõjutusvahendid
      10. 6. Karistatus
    28. XIV. Aegumine
      1. 1. Õiguslik olemus
      2. 2. Süüteo aegumine
      3. 3. Otsuse täitmise aegumine
    30. XV. Amnestia ja armuandmine
      1. 1. Amnestia
      2. 2. Armuandmine
    32. Kirjandus
    33. test